Lõpetasin just pika eksamiperioodi. Kuna ajan taga maksimumtulemusi, siis pingutus oli omajagu korralik. Leidus päevi, kus pidi meelde jätma sadu uusi sõnu ja oli ka päevi, kus meelde pidi jääma mingi tekst. Neile, kelle mälu on treenitud (nt näitlejad), ei oleks see erilist pinget pakkunud, sellest tulenevalt ei oska ma samas neid hindeid kuidagi hinnata. Mida originaalset ma eksamil vastasin? Vist ainult kahes aines õnnestus loomingulisust üles näidata - ülejäänud olid mäluharjutused. Sellepärast ei näita ülikooli mingi astme lõpetamine cum laude (lad k kiitusega) tavaliselt mitte midagi peale õppetüki tubli ära õppimise. See ei tähenda muidugi seda, et seda poleks vaja.
Sama võib tunduda pikamaajooksu võhmajooksudega ettevalmistusperioodil ja muulgi ajal. See ei ole säramisperiood. Mina naudin neid kõige rohkem ja ma tean, et ma pole ainus. Su ümber on pimedus ja üksindus, kusagil lödistab midagi. Või siis kastab sind Aafrika soe päike enese kutsesse hommikus. Kas pikamaajooksja ongi enam üksi? Meil on iPod ja palju muid vidinaid, meil on mõtlemisstrateegiad selle ületamiseks, vali ja võta ainult vastu. Lemberg ütles ühes loengus, et temale pikad jooksuotsad ei sobinud, et ta pidi end kõvasti pingutama, et sinna minna. Ma ei usu, et ta on ainus. Võib-olla sealt siis see üksindus.
Mul oli nüüd pikk jooksupaus, ujuma jõudsin, kuid energiat pidin hoidma, kõikjale ei jõua. Ometi võin ma minna kohe ja joosta ikka tund aega järjest, kuna elasin teksaseid kandes ometi dressides. Tartus on Vanemuise mägi, sinna otsa jääb raamatukogu, ei tasu alahinnata ka allatulekut. Tartus on pikad jalutusteed. Ehkki aina räägitakse: kust otsemat teed saab? oi, see on nii kaugel! mis number buss lõunakeskusesse läheb? Nii räägivad ka paljud need, kellel on dressid spordisaalis seljas.
0 kommentaari:
Postitage kommentaar
Avalda siin oma arvamust asjast või informeeri...