RAAMAT: Eluhelgus ja ajavarjud (Atko-Meeme Viru, 2006)

Eluhelgus ja ajavarjud
Autor: Atko-Meeme Viru
2006

Tegu on klassikalise autobiograafiaga. Inimeste elulugusid tasub ikka lugeda, nii mõndagi on alati kõrva taha panna. Nii ka siin.

Mõningaid väljavõtteid:

Kergeid teid mööda tulnud rõõm on kui kulutuli, mis korraks võib lõkendada, kuid kustub kiiresti. Seevastu tee rahuldust pakkuvale elule kulgeb üksnes kompromissitu pühendatuse kaudu. (lk 166)

Tihtipeale vaieldakse spordi vahekorra üle tervisega. Enamasti need, kel puudub sportlik kogemus, väidavad enesekindlalt, et võistlussport rikub tervist. Näiteid selleks jagub. Kuid siiski ainult näiteid. Puudub probleemi selline süvaanalüüs, kus arvesse tulevad spordivälised tegurid ning vead treeningmetoodikas. (lk 167)

• Uudse peatükina olümpismis on hakatud rääkima treeningu eetikast, mis keelustab loomuliku valiku (kes koormust talub, jõuab tippu, kes mitte, kadugu rajalt!), seadustab treeningumetoodika individualiseerituse, ealiste ja sooliste iseärasuste arvestamise ning ütleb kategoorilise ei keemiliste abivahendite kasutamisele. (Kus see mõte esineb, selle saab teada siis, kui raamat on läbi loetud. Ilmselt.)